Nimede Assüüria ja Süüria kohta vt. Rollinger, R. 2006. The Terms 'Assyria' and 'Syria' Again. – Journal of Near Eastern Studies, 283–287. [3]
ethnologue.com
Parpola 2004 (toetudes allikale Deniz 1999) hindab assüürlaste arvu alla kahele miljonile, Esindamata Rahvaste Organisatsioon ([4]) pakub 3,3 miljonit ning SIL Ethnologue ([5], 1994) umbes 4,25 miljonit.
Deri lahingu tulemuste kohta on kolm versiooni. Uus-Babüloonia kroonika (ABC 1B I.2, ABC 1 I.41-2 [1] väidab, et lahingu võitis Eelami kuningas Humbanigaš, kui Marduk-apla-iddina II väed olid alles teel võitluspaiga poole. Vastupidine seisukoht (Babüloonia võit) on jäädvustatud Marduk-apla-iddina käsul graveeritud silindril (Gadd 1953: 124, 128). Seevastu assüürlaste versiooni järgi said Eelami ja Babüloonia koalitsiooniväed Deris Sargon II-se käest hoopis lüüa (Assuri harta ehk K. 1349 16–17).
Parpola 2004 (toetudes allikale Deniz 1999) hindab assüürlaste arvu alla kahele miljonile, Esindamata Rahvaste Organisatsioon ([4]) pakub 3,3 miljonit ning SIL Ethnologue ([5], 1994) umbes 4,25 miljonit.
upenn.edu
oracc.museum.upenn.edu
Kreeklasi mainitakse korduvalt Assüüria kuninglikes annaalides ja kirjades, sealhulgas NL 69 (vt Saggs 2001, Parker 2000 [7]; Sargon II annaalid 117-9; ja SAA 07 048 [8][alaline kõdulink]. Lisaks annavad otsesest suhtlusest märku 8. sajandil eKr kasvavad assüüria mõjud kreeka kultuuris ja kirjanduses (vt Burkert 1984, Penglase 1994, West 1997).
usc.edu
arcserver.usc.edu
Kreeklasi mainitakse korduvalt Assüüria kuninglikes annaalides ja kirjades, sealhulgas NL 69 (vt Saggs 2001, Parker 2000 [7]; Sargon II annaalid 117-9; ja SAA 07 048 [8][alaline kõdulink]. Lisaks annavad otsesest suhtlusest märku 8. sajandil eKr kasvavad assüüria mõjud kreeka kultuuris ja kirjanduses (vt Burkert 1984, Penglase 1994, West 1997).
web.archive.org
Kuigi üldiselt on arvatud, et Assüüria alasid valitsesid pigem babüloonlased, on viimase aja avastustele tuginedes põhjust väita et Babüloonia päris küll impeeriumi läänepoolsed osad kuni Tigrise jõeni, kuid selle idapoolsed valdused, koos põlise Assüüria südamaaga Assurist põhjas, jäid meedlaste kontrolli alla (Parpola 2000: 4 [2]).