Karl Hoeck. Kreta: Ein Versuch zur Aufhellung der Mythologie und Geschichte, der Religion und Verfassung dieser Insel, von den ältesten Zeiten bis auf die Römer-Herrschaft, Erster Band, Carl Eduard Rosenbusch: Göttingen 1823, lk 142. "On selge, et nimi "eteokreetalased" (s.o 'tõelised või ehtsad kreetalased') sai tekkida alles siis, kui sisserändajad olid vastandlikkuse tekitanud (Eustathios kinnitab väga õigesti (ad Od. XIX. 172. p. 1861, ed. Rom.), et eteokreetalasel oli nimi sisserändajate suhtes). See vastandus avaldus aga päris elavalt Minose ajastul, kui suurim hellenite sisseränne oli toimunud. Alles Minose ajajärgul arvati kreetalased helleni rahvaste sekka (Pausanias VII, c. 3). Varem elasid saarel ainult barbarid (Herodotos, I, 173.), ja neid pidasidki Hellasest saabunud autohtoonideks (Dikaiarchos, p. 24, Geogr. Min., ed. Huds., T. II, vrd Skylax, p. 18, Geogr. Min. T. II.).
Märkimisväärne on see, et nimi "eteokreetalased", mis loomu poolest saab olla ainult üldnimetus, ei ole siiski identne "autohtoonidega". Ka küdoonid, nagu eteokreetalasedki, olid auhtohtoonid, aga neid eristati kindlalt eteokreetalastest (Homeros; Strabon X, lk 729). Ainult [[Ida (Kreeta)|]] ja Dikte elanikke peeti tõelisteks päriskreetalasteks (Aristophanes, [[Konnad (Aristophanes)|]], v. 1398 ja eriti Eustathios viidatud kohas), ja Praisos 60 staadioni lõunarannikust just seal, kus nood kaks mäestikku oma harudega kokku puutuvad, jäi hiljem eteokreetalaste pealinnaks; siit siis ka väide, et nad elasid saare lõunaosas (Strabon, X, p. 728). Saab tõenäoliseks, et eteokreetalased, kes elasid algselt rohkem sisemaal, liikusid alles hiljem lõunarannikule lähemale, kui põhjaranniku doorlased tungisid läbi saare keskosa edasi. See, et hilisemate autorite järgi elasid eteokreetalased ainult nendes saare osades, võib muide tulla sellest, et just seal säilisid vanast soost kreetalased kõige kauem segunematult. Herodotosel on huvitav teade, et praisoslased ja polichnitoslased ei osalenud üldises Kreeta sõjaretkes kättemaksuks Minose vägivaldse surma eest Sitsiilias (Herodotos, VII, p. 170. Polichnitoslased Kydonia lähedal, ja võib-olla ka küdoonidega sama päritolu, käitusid samamoodi nagu praisoslased. Kas ka nemad olid veel dooria mõjust vabaks jäänud?). Nii et Praisose elanikud, nood vanast soost kreetalased, ei jaganud saare ülejäänud elanikega ühist huvi dooria valitseja asjade vastu." (lk 140–143). Google'i raamat
