"Ma pole ennast igavikulise filosoofiaga üle viieteistkümne aasta samastanud (...) Paljud kestvad igavikulised filosoofid —nagu Nagardžuna—kasutasid juba postmetafüüsilisi meetodeid, mistõttu nende leiud on ikka veel üpris kehtivad. Kuid enamik igavikulisi filosoofe jäid kinni metafüüsilisse, mitte kriitilisse mõttesse, mis on põhjuseks, miks ma nende meetodeid peaaegu täielikult eitan ja nõustun nende järeldustega üksnes määrani, mil neid võib rekonstrueerida."[1]
