Suzana Herculano-Houzel. The human brain in numbers: a linearly scaled-up primate brain. – Frontiers in Human Neuroscience, 2009. Täistekst. "Kui palju neuroneid on inimese peaajus ja kuidas on see võrdluses teiste liikidega? Paljud originaalartiklid, ülevaateartiklid ja õpikud väidavad, et meil on 100 miljardit neuronit ja 10 korda rohkem gliiarakke... tavaliselt ilma viidatud allikateta. Selle tegid kindlaks Azevedo jt (2009), kes leidsid, et täiskasvanud mehe aju, mille keskmine mass on 1,5 kg, sisaldab 86 miljardit neuronit ja 85 miljardit rakku, mis ei ole neuronid."
Azevedo ja kolleegide 2009. aasta tulemuste (PMID 19226510) põhjal hinnatakse täiskasvanud mehe ajus olevate närvirakkude arvuks ligikaudu 86 ± 8 miljardit ja gliiarakkude arvuks ligikaudu 85 ± 10 miljardit; kasutatud meetodi (immunohistokeemiliselt märgistatud NeuN(+)- ja NeuN(−)-rakkude loendamine fraktsioneeritud koeproovidest, isotroopne fraktsioneerija)) täpsust ei saa Lycki ja kolleegide 2009. aasta tulemuste põhjal (PMID 19520115) täielikult hinnata, kuid see näib Bahney ja von Barthfeldi 2014. aasta uurimuse järgi olevat vähemalt gliiarakkude puhul usaldusväärne.
Azevedo ja kolleegide 2009. aasta tulemuste (PMID 19226510) põhjal hinnatakse täiskasvanud mehe ajus olevate närvirakkude arvuks ligikaudu 86 ± 8 miljardit ja gliiarakkude arvuks ligikaudu 85 ± 10 miljardit; kasutatud meetodi (immunohistokeemiliselt märgistatud NeuN(+)- ja NeuN(−)-rakkude loendamine fraktsioneeritud koeproovidest, isotroopne fraktsioneerija)) täpsust ei saa Lycki ja kolleegide 2009. aasta tulemuste põhjal (PMID 19520115) täielikult hinnata, kuid see näib Bahney ja von Barthfeldi 2014. aasta uurimuse järgi olevat vähemalt gliiarakkude puhul usaldusväärne.
F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. Brain Research Bulletin, 2006, kd 70, lk 391–405. Resümee.
Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – Brain Research Reviews, 2007, kd 55, lk 490. Resümee.Katkendid.
Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – Glia, 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. Resümee.
Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – Annu Rev Neurosci, 2004, kd 27, lk 393–418. Resümee.
Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – J Neurosci, 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. Resümee.
Azevedo ja kolleegide 2009. aasta tulemuste (PMID 19226510) põhjal hinnatakse täiskasvanud mehe ajus olevate närvirakkude arvuks ligikaudu 86 ± 8 miljardit ja gliiarakkude arvuks ligikaudu 85 ± 10 miljardit; kasutatud meetodi (immunohistokeemiliselt märgistatud NeuN(+)- ja NeuN(−)-rakkude loendamine fraktsioneeritud koeproovidest, isotroopne fraktsioneerija)) täpsust ei saa Lycki ja kolleegide 2009. aasta tulemuste põhjal (PMID 19520115) täielikult hinnata, kuid see näib Bahney ja von Barthfeldi 2014. aasta uurimuse järgi olevat vähemalt gliiarakkude puhul usaldusväärne.
Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – Brain Research Reviews, 2007, kd 55, lk 490. Resümee.Katkendid.
